Sitasööja
Kui teadus ei aita, tuleb usaldada kõhutunnet. Aga ei maksa küsida, millest „imeravim“ tehtud on.
Jõukas Dominikaani majapidamises kontrollib Verónica (Lizbeth Santos) haige tütre Isabella iga suutäit, samas kui pettunud biotehnoloog Raúl (Fele Martínez) katsetab koduste ravimitega. Ainult noor lapsehoidja Abi (Cindy Galán) suudab tüdrukut veel naerma ajada. Ent siis töötab Raúl välja mikrobiootilise ravi, mille salajane koostisosa on sama hämmastav kui selle tulemus. Isabella seedimine stabiliseerub, ta saab jõudu juurde ja peagi hakkavad ka teised kodus valitsevad haigused taanduma. Kõik tahavad nüüd ravimit, mille toimimist ei oska keegi päris täpselt selgitada. Kuid just siis, kui pere hakkab uskuma, et on haigustest võitu saanud, ilmneb ime juures midagi, mida keegi ei osanud ette kujutadagi.
Kolm korda Dominikaani Vabariigi poolt Oscarile kandideerinud filmitegija José María Cabral teeb filmiga „Sitasööja“ esimese sammu musta komöödia alale. Segades ebamugavustunnet terava huumoriga, muudab ta perekriisi teravaks uurimuseks klassi, võimu ja nähtamatu töö üle, mis toetab privilegeeritud elusid. Õrn, natuke vastik ja sotsiaalselt laetud film jälgib, kuidas tänutundest saab kinnisidee, ning küsib, keda hinnatakse, kui abiline muutub asendamatuks.
Milani Perera
Biograafia
José María Cabral (1988) on Dominikaani režissöör, stsenarist ja produtsent, kelle looming ühendab intiimse jutustamislaadi aktuaalsete ühiskondlike teemadega. Ta on juhtiv hääl Dominikaani ja Kariibi mere piirkonna uue põlvkonna filmitegijate seas. Ta on nii mängu- kui ka dokumentaalfilmides käsitlenud piirkonna ühiskondlikku, poliitilist ja ajaloolist keerukust. Tema filmide hulka kuuluvad „Jaque Mate“ (2011), „Carpinteros“ („Woodpeckers“, 2017), mis oli esimene Dominikaani täispikk mängufilm, mis valiti Sundance’i filmifestivali võistlusprogrammi, ja „Minevikukaadrid“, mis valiti Dominikaani Vabariigi kandidaadiks mitteingliskeelsele Oscarile ning linastus ka PÖFFil. „Hotel Coppelia“ (2021) jõudis rahvusvaheliselt HBO Maxi. „Parsley“ (2022) võitis Miami filmifestivalil publikuauhinna. Tema dokumentaalfilm „La 42“ maailmaesilinastus 2025. aastal festivalil South by Southwest.
Filmograafia
Excexos (2008), Jaque mate! (Check Mate, 2012), Arrobá (2013), Despertar (2014), Detective Willy (2015), Carpinteros (Woodpeckers, 2017), El proyeccionista (Mineviku kaadrid, PÖFF 2019), Isla de plástico (2019, doc), Hotel Coppelia (2021), Perejil (Parsley, 2022), La República de la Pelota (2022, doc), Tumba y quema (2023, doc), Tiguere (2024), La 42 (2025), Gut Feelings (2026)
Grand prix parimale filmile, stipendium 20 000 eurot Tallinna linnalt, Auhind parimale režissöörile, stipendium 5000€ Alexelalt
