Sissetung
Sõja varjus muudab Ukraina meelekindlus iga päeva vastupanuks.
Sergei Loznitsa „Sissetung“, mis valmis kümme aastat pärast tema tunnustatud filmi „Maidan“, pakub võimsat jätku tema Ukraina kroonikale. Seekord suunab ta objektiivi Ukraina rahva säilenõtkusele Venemaa sissetungi ajal.
Dokumentaalfilm on üles võetud kahe aasta jooksul Ukraina eri piirkondades ja linnades ning viib vaatajaid ukrainlaste argiellu, milles sõda on muutunud lakkamatuks taustaks. Alates sünnitustest ja pulmadest kuni matusteni, jätkub elu konfliktile vaatamata. Loznitsa jäädvustab iseloomuliku vaatlusstiili, terava visuaalse kompositsiooni ja meisterliku polüfoonilise helikujunduse abil sõja sügavad armid ja rahva alistamatu vaimu. Ukrainlased on otsustanud ellu jääda ja oma olemasolu kaitsta.
Sergei Loznitsa (1964) on lõpetanud Kiievi Polütehnilise Instituudi inseneri ja matemaatikuna ning töötanud aastaid kõrgtehnoloogia valdkonnas. 1997. aastal lõpetas Loznitsa Moskva Filmikooli (VGIK), kust läks Peterburi edasi õppima dokumentaalfilmide tegemist. Tema režissööridebüüt „Minu õnn” võitis 2010. aastal grand prix’ PÖFFi EurAsia võistlusprogrammis, 2012. aastal Cannes’is FIPRESCI preemia pälvinud Loznitsa teine mängufilm „Udus” linastus PÖFFil Screen Internationali kriitikute valiku programmis. PÖFFil on esitletud ka lavastaja hilisemaid dokumentaalfilme „Maidan”, „Austerlitz”, „Sündmus”, „Protsess“.
Schastye moe (Minu õnn, PÖFF 2010), V tumane (Udus, PÖFF 2012), Maidan (PÖFF 2014, doc), Sobytie (Sündmus, PÖFF 2015, doc), Austerlitz (PÖFF 2016, doc), Krotkaya (Vagurake, PÖFF 2017), The Trial (Protsess, PÖFF 2018, doc), Donbass (PÖFF 2018), Mr. Landsbergis (PÖFF 2021, doc)