Higised kehad Maroko kõrbekuumuses ekstaatiliselt väänlemas kõrvulukustava teknobiidi saatel. Just sellisele ebaseaduslikule reivile jõuabki kadunud tütart otsiv meeleheitel isa Luis koos poja Estebani ja koera Pipaga. Kuid lootus tütart leida on hääbumas. Nii järgneb murelik pere kummalistele peolistele, kes suunduvad lõunasse, veel ägedamale reivile. Neil seisab ees katsumusterohke sirât – nii nimetatakse islami traditsioonides üle põrgu viivat silda, mis on õhem kui juuksekarv ja teravam kui mõõk. Reisiseltskonna jaoks on see sild Maroko ja Mauritaania vahel. Põrguleekide asemel kõrvetab jalgu Sahara kõrb.

Varemgi maagilisi filme teinud režissöör Oliver Laxe („Mimoosid“, „Tuli on tulemas“) paneb seekord proovile nii kino helisüsteemi kui ka vaatajate pingetaluvuse. Hüpnootiline kulgemine vaheldub plahvatusohtlike episoodidega. Laxe küsib, kes me tegelikult oleme ja mida me tunneme, kui leiame end kuristikust.

Cannes’i filmifestivalil esilinastunud film pälvis seal žürii auhinna. Hispaania kandidaat parima mitteingliskeelse filmi Oscarile.