Brasiilia sinises taevas lehvib loosung „Tulevik kuulub kõigile!“, kuid kõrgemalt poolt on otsustatud, et need „kõik“ on ainult noorem põlvkond. Eakad inimesed paigutatakse muust maailmast eraldatud kolooniatesse. Alligaatorifarmis töötav 77-aastane Tereza keeldub aga oma saatusega leppimast ja otsustab „heategijate“ eest põgeneda. Tereza elus algab uus etapp ja düstoopiast saab eksootiline teekond. Mida julgemalt särtsakas naine oma vabadust naudib, seda rohkem maagilisi kogemusi ning seiklusi toob talle kulgemine mööda müstilist Amazonase jõge. Üks on selge: kunagi ei ole liiga hilja iseend leida ja õnnelikuks saada.

Režissöör Gabriel Mascaro ei varja, et selle filmi idee sündis vastupanust stereotüüpidele: „Me näeme harva eakaid inimesi süsteemi vastu mässamas, justkui mäss kuuluks ainult noortele. Tundub, nagu vanematele inimestele ei oleks lubatud düstoopias eksisteerida.“

„Sinisest sinisem“ võitis Berliini filmifestivalil žürii peaauhinna Hõbekaru.