Lapsena kuulsin tihti räägitavat, et inimene suudab looduse oma tahtele allutada. Praegu ma tean, et loodust pole võimalik täielikult alistada. Õnneks!
Kodust lahkuma sunnitud ja eksinud nimetu tüdruk kohtub uut kodu otsides eaka sisserändaja Papo ja tema koera Pepega. Papo mälestused kaugest saarest viivad tüdruku maagilisele rännakule unenäo ja tegelikkuse piiril ning ta õpib tundma oma identiteeti rändlinnuna. Minevikuga kohtumine vabastab nad mõlemad ning nad taasavastavad, mida tähendab kuhugi kuulumine.
Siil leiab hommikusel jalutuskäigul ilusa punase õuna. Ta viib selle oma maja ette ja hakkab elamist ümber sättima. Samal ajal leiab ka orav selle õuna. Sõbrad ei suuda otsustada, kellele õun kuulub, ja lähevad tülli. Lõpuks otsivad nad abi teistelt metsaelanikelt. Olles pettunud jänese otsustusvõimetuses ja karu ahnuses, küsivad tülitsevad sõbrad nõu targalt öökullilt. Avastanud, et tegemist on tüliõunaga, millesse on juurdunud kurjus, õnnestub öökullil see lõpuks õunast välja kihutada. Kuigi õunast ei jää suurt midagi järele, on siil ja orav õnnelikud, et nende sõprus sedavõrd raskele katsumusele vastu pidas.
Kõrvetavalt kuum suvepäev. Tohutu avarus. Auto. Roc tahab kõike teada. Rita juba teab kõike.
Capucine kannatab pideva valu käes. Kui valu ühel päeval talumatuks mutub, otsustab ta arsti juurde minna. Seal selgub, et tema kehas elab väike paharet, kes on kõikjale umbrohtu külvanud.
Tilluke haldjas Väike Võilill eksleb metsas, kus ta õpib oma hirmudest üle saama ja mõistab, et isegi lõpp võib olla millegi uue algus.