Dokumentaalfilm heidab põhjaliku pilgu geniaalse filmitegija ja suurepärase kunstniku Sergei Paradžanovi loomingu maailma, kasutades sürrealistlikku nukufilmi ja arhiivimaterjali, et luua narratiiv, mis hägustab reaalsuse ja kujutlusvõime vahelisi piire. Filmis kasutatakse nukku, et kujutada Paradžanovit kui jutustajat, kes juhatab vaatajat läbi oma elu võtmehetkede, mis puudutavad tema suhteid, kunstilisi konflikte ja trotsi nõukogude repressioonide vastu. Kombineerides sürrealistlikke võtteid ja teatrielemente, paljastab dokumentaalfilm Paradžanovi ainulaadse loomingulise nägemuse ja tema mässu Nõukogude Liidu ühiskondlike normide vastu. Ennenägematu filmimaterjali ja isiklike esemete kaasamine rikastab narratiivi ja võimaldab suure filmitegija pärandit paremini mõista.

Film tõstab esile Sergei Paradžanovi kunstilist geniaalsust ja uurib müüte, mida ta enda ümber lõi, rõhutades tema mõju filmile ja kunstile.