Saar
"Saar" on Kim Ki-duki neljas mängufilm ja esimene, mis pälvis suure rahvusvahelise tähelepanu. Film esilinastus Veneetsia festivali võistlusprogrammis ja jõudis pärast seda paljudele festivalidele, sh PÖFFile, kus Aasia film väga sage külaline toona veel polnud. Kuulus filmikriitik Roger Ebert nimetas "Saart" pärast 2001. aasta Sundance'i filmifestivali üheks õudsemaks ja samas ilusamaks filmiks, mida publik eales on näinud.
Noor naine Hee-jin (Seo Jung) töötab muust maailmast eraldatud kalajärvel ja teenindab prostituudina kalureid, kes peatuvad veel hõljuvatele parvedele ehitatud onnides. Ühel päeval saabub saarele mees, kelle olekust õhkub üksildust ja meeleheidet. Naises tärkab mehe vastu seletamatu kiindumus, mida mees tõlgendab külgelöömisena. Vastastikused lähenemiskatsed ei jäta mõjutamata ka teisi järvelviibijaid ning lõpuks seguneb vesi verega...
"Saar on koht, millest me kõik unistame, kuid põgeneme sealt niipea, kui see meid ära tüütab. Nõnda on mehe saareks naine ja naise saareks mees." - Kim Ki-duk
Kim Ki-duk töötas noore mehena tehases, oli meremees ja veetis viis aastat sõjaväes. Tema filmide iseloomulik joon on äärmusliku vägivalla ja romantika sulandamine. Kim Ki-dukist sai 21. sajandi esimesel kümnendil Lõuna-Korea hinnatuim filmitegija, kelle töid tunnustasid festivalidel nii publik kui ka kriitikud. Tema meistritöö „Tühi maja” võitis 2004. aastal Veneetsias neli auhinda ning valiti FIPRESCI poolt 2005. aasta parimaks filmiks. Nii „Tühi maja” kui ka 2005. aastal linastunud „Vibu” pälvisid PÖFFi publikuauhinna. Tema 2012. aasta film „Pietà” pälvis Veneetsias parima filmi Kuldlõvi auhinna ja linastus ka PÖFFil. Kokku lavastas ja kirjutas Ki-duk ligikaudu 30 täispikka filmi. Lavastaja suri 2020. aastal Riias.
Filmograafia
Valik/Selected: Seom (2000, Saar PÖFF 2001), Na bbun nam ja (Bad Guy, 2001), Soochwieen bodmyung (2001, Aadress teadmata PÖFF 2002), Bom yeoreum gaeul gyeoul geurigo bom (Kevad, suvi, sügis, talv ... ja kevad, 2003), Samaria (Samaaria tüdruk, PÖFF 2004), Bin jip (Tühi maja, PÖFF 2004), Hwal (Vibu, PÖFF 2005), Shi gan (Aeg, PÖFF 2006), Soom (Breath, 2007), Bi-mong (Dream, 2008), Arirang (PÖFF 2011, doc), Amen (2011, doc), Pietà (PÖFF 2012), Moebius (Möbius, PÖFF 2013), Ildaeil 8One on One, 2014), Seu-top (Stop, 2015), Geumul (The Net, 2016), Inkan, gongkan, sikan grigo inkan (Human, Space, Time and Human, 2018)