Oleksandr Žovna on öelnud enda ja oma loomingu kohta, et teda huvitavad piiriseisundid, ebatavalise psüühika, intellekti ja füüsilise arenguga inimeste paralleelmaailm. Olles juba ammu olnud Ukrainas tunnustatud kirjanik ja stsenarist, jätkas ta ligi kakskümmend aastat töötamist pedagoog-defektoloogina ühe väikelinna vaimupuudega laste internaadis. Ta on väljendanud ka mõtet, et teda huvitab rohkem vaimse alaarenguga inimestega suhtlemine, selmet kirjutada alaarenguga inimestele.

On toimunud topeltmõrv: une pealt on tapetud maja teisel korrusel maganud eakas abielupaar. Nende alakorrusel vaid ratastooliga liikuv täiskasvanud poeg on jäänud abistavate vanemateta. Algatatakse uurimine, mille käigus rullub lahti kogu pealtnäha korraliku pere üha õõvastavamaks muutuv lugu, alates sellest, kuidas peres oodati, et poisi asemel sünniks tüdruk. Soovimatu sooga laps muutub ema kinnisideeks ja Sašakest kasvatatakse kui tüdrukut: talle pannakse selga tüdruku riided, ta peab mängima nukkudega jne. Isa toetab oma naist.

Paralleelselt ülipõneva kriminaalse süžeega liigub autor provokatiivsel moel vaataja teadvusesse kaasaja pedagoogika aktuaalse väitlusega gender-kasvatusest. Autor ise ei väida mitte midagi. Tema jutustab lugu ebatavalise psüühikaga inimestest piiriseisundis.

Mihkel Möölman