„Kui ma lasteaias käisin, saatsime sõduritele pühadeks pakikesi ja tänasime, et nad meid kaitsevad. Õpetaja ütles, et ühel päeval saavad ka meist sõdurid. Ma ei mäleta, millal ma aru sain, et see ei ole vaba valik.”

Guy Davidi kogus kümme aastat kirju ja päevikuid, mis jäid maha noortest iisraellastest, kes tegid ajateenistuses olles enesetapu. Valusalt painavate ülestähenduste kaudu avaneb nende sisemine võitlus, mida nad pidasid oma identiteedi ja väärtuste säilitamise nimel – minnes vastuollu survega allutada end Iisraelis domineerivale militaarsele ideoloogiale.

See on julge ja terav film ühiskonna militariseerumise hinnast ja sellega kaasnevatest isiklikest tragöödiatest – sellest, mida tähendab üles kasvada oludes, kus sind lapsest peale valmistatakse ette sõjaks.

Mis saab olla veel aktuaalsem siin ja praegu?

Tiit Tuumalu