Tugev naine ja tema piiratud(?) valikud patriarhaalses süsteemis – Eesti filmiklassika taastulek.

Aimée Beekmani kultusromaani „Valikuvõimalus“ (1978) ekraniseeringu „Regina“ nimikangelanna on köitvalt vastuokslik karakter, kelle elegantses kujus põimuvad femme fatale’i ja sooja emafiguuri jooned. Saanud pärast pika suhte purunemist päranduseks maja ühes väikelinnas, haarab Regina oma edasise elu korraldamise enda kätte ning asub peret looma. Tema ratsionaalne lähenemine sellele eesmärgile – omamoodi low tech biohäkk – tekitas üksjagu poleemikat nii sügaval stagnaajal kui ka laulva revolutsiooni päevil, andes nõnda tunnistust siinse ühiskonna jätkuvalt patriarhaalsetest allhoovustest. Poliitilise taustsüsteemi teisenemisest sõltumata mõjub Regina lugu endiselt aktuaalsena ka 35 aastat hiljem.

Kaljo Kiisa jaoks, kelle sünnist möödub tänavu 100 aastat, jäi „Regina“ tema pika ja viljaka lavastajatee eelviimaseks tööks.

„Regina“ 35 mm materjali säilitab Rahvusarhiivi filmiarhiiv, kus see digiteeriti 6K resolutsioonis 2025. aastal. Filmi digirestaureeris Ratus OÜ Eesti Filmi Instituudi eestvõttel.

Eva Näripea