Kujutage ette, et Dirk Diggler filmist „Boogie Nights“ jätkab oma pornokarjääriga veel pikemat aega ning avastab siis ühel hetkel, et on paljas nagu püksinööp mitte ainult kaamerate ees, vaid ka rahalises mõttes. Just sellisest seisust leiab end mees nimega Mikey Saber, kes kunagi lahkus oma väikesest kodulinnast suurte plaanidega saada rikkaks ja kuulsaks. Samal ajal, kui ta aga oma unistuste poole kihutas, jättis ta oma auto tagatulesid vaatama nii mõnegi olulise inimese, kelle jaoks tal oma karjääri tipphetkedel kuidagi aega ei jagunud.
Nüüd on mehe karjäär aga sama lonti vajunud nagu peenis pärast sisselaksatud sinise imetableti toime kadumist. Lisaks eneseuhkust muljuvale teadmisele, et tema kaasalöömine järjekordses pornokas pigem vähendab kui tõstab selle vaadatavust, peab ta silmitsi seisma ka trööstitu nullide jadaga, mis talle tema pangakontolt vastu vaatab. Kus on see puhas leht, millelt alustada? Ega ometi seal, kust ta kunagi jooksujalu lahkus...?
Viimastel aastatel indie-filmide maailmas tugevasti kanda kinnitanud, alati omanäoline stsenarist ja režissöör Sean Baker („Tangerines“, „The Florida Project“) on saanud valmis rohke musta huumoriga vürtsitatud, toore, ent samas üdini inimliku portree mehest, kes asub end uuesti mitmest tükist kokku putitama kohas, mis teda kohe kindlasti pärast kõiki neid eemal viibitud aastaid avasüli vastu ei võtnud.
Film kuulub aasta parima filmi Oscari soosikute hulka.