Minimaalse eelarvega ühemehefilm viib meid pandeemiast räsitud Keenia argipäeva, kus valu ja armukadedust ei esine üksnes kõige erksamates unistustes. Zürichis sündinud eksperimenteerija Damien Hauser naaseb oma kodumaale üllaste kavatsustega näidata, kui halvasti koheldakse seal puudega inimesi. Tegutsedes ühtaegu filmi režissööri, stsenaristi, monteerija, operaatori, helilooja ja helirežissöörina, kaasas ta filmi mängima mitteprofessionaalidest kohalikud, kes pole tõenäoliselt isegi kordagi päris kinos käinud ega ühtki filmi näinud.

Filmi tegevus toimub kaugel Nairobist, kusagil pärapõrgus, kus valitsevad jõhkrad kombed. Brian on pime ja vajab koolist koju minekul abi. Ühel saatuslikul päeval võtab kurt Abel selle ülesande enda peale. Kuna nad ei suuda suhelda ei sõnade ega žestide abil, kujuneb kahel noorel välja oma viis, et vahetada mõtteid ja ihasid, kirgi, frustratsioone ja hirme selles kättemaksuhimulises kogukonnas, mis paraku selle teistest erineva paari südantlõhestavalt reedab.

Ebatavaliselt kaunis mitteromantiline armulugu jõuab Tallinna pärast esilinastust Durbani filmifestivalil ning tekitab valusaid küsimusi mitte nii kaasaegse Keenia rabavas autentsuses.

Edvinas Pukšta