Seened, kirstud, maalid ja krüptid paljastavad bioarheoloogide ja restaureerijate märkimisväärse töö.

Värkselt Amsterdami dokfilmide festivalil esilinastunud ambitsioonikas ja mitmekihiline film tekitab kindlasti aukartust ja ärgitab arutlema. Film jälgib hämmastavat õitsvate mikroorganismide, nagu seente ja hallituse, maailma, mida on dokumenteeritud äärmise kannatlikkuse ja täpsusega. Need pildid on seotud muuseumite maalidega, mis kujutavad ülestõusmispühade protsessioone. Freskode ja reliikviate restaureerimine tõstatab küsimusi lagunemise, hapruse ja tänulikkuse kohta.

Pärast 2018. aasta filmi „Animus Animalis“ asusid Aistė Žegulytė ja Vytautas Katkus uuele uurimisretkele. See on üks nende sügavam teos, mis nõuab täit tähelepanu ja uudishimu. Gediminas Jakubka komponeeritud heliriba tõmbab vaataja osavalt filmi sisse ning ühendab edukalt Kėdainiai, Valladolidi ja Šotimaa. See on film, mida tasub vaadata mitu korda, sest iga vaatamine paljastab uusi vihjeid ja seoseid.

Vytautas Katkus eksperimenteerib mikroskoopide, 16 mm filmirullide, hallitavate filmilintide ja 8 mm kaamera tummade arhiivikaadritega. Kõigi nende meetodite abil kasutab ta kaamerat nii kaleidoskoobi kui ka teleskoobina.

Edvinas Pukšta