Nagu Kinojumal oleks maa peale laskunud.

Nii kirjutas noor ajakirjanik Olle Mirme 1997. aastal, kui Aki Kaurismäki oli saabunud esimesele PÖFFile, mis avati tema toona värskeima filmiga „Põgenevad pilved“.

Sellest külaskäigust räägitakse siiani legende, nagu on legendaarne ka see linateos, mille soome kriitikud valisid 2012. aastal Soome kõigi aegade paremuselt teiseks filmiks – „Komissar Palmu eksituse“ järel.

Restorani administraator Ilona ja tema abikaasa, trammijuht Lauri kaotavad töö. Järgneb pikk tööotsing, mille käigus tuleb taluda ka alandust. Nagu ikka huvitab autorit moodsa elu peavoolust kõrvale jäänud inimeste saatus, mida ta kujutab tragikoomiliste sündmuste kaudu.

„Mida skeptilisemaks ma maailma suhtes muutun, seda soojemad on mu filmid,“ on Kaurismäki kunagi öelnud.

Tulge (uuesti) vaatama „Põgenevaid pilvi“, kui soovite kaasa elada lihtsatele inimestele, kes üritavad hakkama saada maailmas, kellel neist on ükstaskõik. Koomiline ja kurb, aga ikka ja alati südamlik, kaastundlik ja lootusrikas – selline on viimane romantik Aki Kaurismäki.

Tiit Tuumalu