Kaks Türgi neidu otsustavad lõhkuda vaikuse müüri ja paluda kaitset kauaaegse seksuaalse väärkohtlemise eest.

Lugu on seda jubedam, et see on aset leidnud kodus – nende enda isad on süüdi ja emad ei sekkunud. Mida patriarhaalsem on ühiskond, seda suuremat julgust selliste asjade avalikustamine nõuab.

Reyhan ja Leyla on perekonna juurest lahkunud. Üksteiselt ja õigusteadust õppivat Asyalt – samuti seksuaalse vägivalla ohvrilt – tuge saades ületatakse kõik takistused ja loodetakse, et nende eeskuju innustab ka teisi vägivallaahelat katkestama.

Eylem Kaftan on leiutanud sünge teema käsitlemiseks atraktiivse visuaalse stiili ja kasutab julgelt lavastuslikke võtteid – tüdrukute siirus, vahetus ja ühtehoidmine nakatab, ja mis peamine: siin on üllatavalt palju lootust, et õiglus võidutseb.

Tiit Tuumalu