Õpetajate tuba
Clara on noor õpetaja, kes soovib teha kõik õigesti. Kõik tundub minevat plaanipäraselt. Seitsmenda klassi õpetamine on igati jõukohane ja tal on õpilastega hea kontakt. Asjad lähevad aga allamäge, kui koolis toimub rida vargusi ning kahtlustatakse Clara õpilast. Õpetaja otsustab tõe välja selgitada, aga leiab end korraga keerulisest olukorrast, kus lisaks õpetajate tülidele tuleb rinda pista ka lapsevanemate ja kolleegidega, kes ei jaga tema õilsaid vaateid. Režissöör İlker Çatak on suutnud suurepäraselt välja tuua kooli kui ühiskonna minimudeli, kus erinevad väärtused põrkuvad ning võivad muutuda lausa plahvatusohtlikuks. „Õpetajate tuba“ on peetud selle aasta üheks paremaks filmiks, mis on juba võitnud mitmeid olulisi auhindu. Saksamaa esitas filmi ka Oscari nominendiks.
Mikk Granström
Soovitatav vanus: 12+

İlker Çatak (1984) sündis Berliinis ja Türgi immigrantide pojana kolis kaheteistkümneaastaselt Istanbuli, kus koos kaasstsenarist Johannes Dunckeriga lõpetas sealse Saksa keskkooli. İlker Çatak naasis seejärel Saksamaale ja töötas neli aastat Saksa ja rahvusvaheliste kinoprojektidega.
Juba 2005. aasta paiku hakkas ta tähelepanu äratama oma esimeste lühifilmidega nagu „Kui Namiibia oli linn…“ (lavastas kahasse koos Johannes Dunckeriga), enne kui sai 2009. aastal bakalaureusekraadi filmi- ja telerežii erialal. Seejärel omandas ta magistrikraadi Hamburgi Meediakoolis režii erialal. Selle perioodi ajal tegi ta muu hulgas lühifilmid „Vana kool“ ja „Kus me oleme“. Viimasega võitis İlker Çatak 2014. aastal Max Ophülsi festivali lühifilmide konkursi ja sai üliõpilaste Oscari auhinna nominatsiooni. Aasta hiljem mõjus andekas režissöör žüriile veenvalt oma lõpufilmiga „Truudus“. Selle eest ei saanud İlker Çatak mitte ainult Max Ophülsi auhinda ja parima lühifilmi First Stepsi auhinda - ta sai ka maineka üliõpilaste Oscari® parima välismaise lühifilmi eest.
Aastal 2017 tegi Çatak oma esimese mängufilmi, „Ükskord ammu… Indiaanimaa“, mis on Nils Mohli auhinnatud noorteromaani adaptsioon. Sellele järgnes 2019. aastal tema teine mängufilmiprojekt: „Ma olin, ma olen, ma saan olema“. Tootmise eest vastutas Ingo Fliess. Film esilinastus 2019. aastal Müncheni Filmfestil ja pälvis seal kaks auhinda ning 2020. aasta alguses võitis juba mitmele Saksa filmiauhinnale nomineeritud film pronks Lola parima filmi kategoorias. 2021. aastal tõi ta ekraanile Finn-Ole Heinrichi menuka romaani „Stambul Garden“ ja lavastas oma esimese telesarja episoodi: „Borowski und der gute Mensch“ seriaalis „Kuriteopaik“ (orig. „Tatort“). Mis puudutab nii „Stambul Gardenit“ kui ka „Borowski und der gute Menschi“, siis töötas Çatak koos auhinnatud filmioperaatori Judith Kaufmanniga.
Filmograafia:
Valik/Selected: Ayda (2008), Namibya sehir iken... (2010), Old School (2013), Zeitraum (2014), Where We Are (2014), Fidelity (2014), Once Upon a Time... Indianerland (2017), I Was, I Am, I Will Be (2019), Stambul Garden (2021), Das Lehrerzimmer (The Teachers' Lounge, 2023)



