„Teed seda filmi kuulsuse ja auhindade nimel. Kas sa ei arva, et meie laps näeb seda kunagi?“

Dragoş Binderil on eesmärk teha mängufilm oma vanemate elust 1980ndate alguses. Need olid Nicolae Ceaușescu totalitaarse režiimi kõige ohtlikumad aastad. Securitate kontrollis ja kiusas Rumeenia ühiskonda taga. Nende informaatorid koostasid üksikasjalikke aruandeid teatud kodanike kohta KGB-le sarnaste võtetega. Agendid olid nii koolides, tehastes, kliinikutes kui ka sõprade ja pere ringis.

Dragoş ei mäleta midagi lõplikult katkenud suhtest oma arstist isa Emili ja ema Valentinaga. Hiljuti avalikustatud arhiivimaterjal taasavab mineviku hirmuäratavad, tsenseeritud, šantažeeritud ja manipuleeritud varjud. Kahe naise vahele lõksu jäänud Dragoş on liiga kangekaelne, et paljastada objektiivset tõde afäärist oma ema ja ujumisõpetaja Harald Sterni vahel, keda kahtlustati valitsusega koostöös. Kinnismõttega paranoiline Dragoş kaevub stsenaariumi nimel sügavale, kuid talumatu info toob kaasa piinlikud süüdistused, alandavad kahtlused, maetud valu ja haavavad paljastused, mille eest hoolitsev ema teda alati kaitsta püüdis.

Varem Berliini, Locarno ja Thessaloniki festivalidel suurelt võitnud Călin Peter Netzer („Lapse poos“, „Ana, Mon Amour“) astub Hitchcocki kombel ka ise kaks korda ekraanile ja muutub äärmiselt isiklikuks, selles mitmekihilises jagatud ekraaniga uurivas draamas, mis põhineb osaliselt tema perekonna emigreerumisel Lääne-Saksamaale 1983. aastal ja on põnevalt kahe käsikaameraga üles võetud.

Edvinas Pukšta