Peaaegu perekond
Intiimne portree Saksamaal asuvast ajutisest kodust, kus igapäevaelust saab võimas õppetund perekonna kohta.
Sügaval metsas rahuliku järve kaldal on maja, mis tundub peaaegu nagu kodu. Seal püüavad lapsed, kes ei saa elada oma perega, taastada tunnet, et nad kuhugi kuuluvad. Nende vanemaid pole, ent kolm pühendunud noorsootöötajat täidavad nende rolli, mitte selleks, et vanemaid asendada, vaid pakkumaks turvatunnet, soojust ja kinnitada lastele, et neid märgatakse. Nad valmistavad süüa, kuulavad, aitavad kodutöödega ja loevad unejuttu. Iga vahetuse ajal luuakse väikeseid normaalsuse hetki eludes, kus on nii palju ebastabiilsust.
„Peaaegu perekond“ kutsub meid sellesse haprasse mikrokosmosesse, kus hoolitsemine on nii amet kui ka armastuse väljendus. Jälgides ühe aasta jooksul kodu igapäevast rütmi, toob film meieni sõnadeta sidemeid, mis tekivad laste ja nende eest hoolitsejate vahel. See on liigutav meeldetuletus, et perekond ei ole alati määratud verega, vaid julguse ja kohalolekuga – isegi kui kodu on vaid ajutine.
Daniel Abma (1978) on sündinud Hollandis, kuid kolis pärast pedagoogika õpinguid Berliini. Enne filmirežii õpingute alustamist Babelsbergi Filmiülikoolis töötas ta meediateadlikkuse õpetajana. Tema täispikad dokumentaalfilmid „Beyond Wriezen“ (2012), „Transit Havana“ (2016) ja „Autobahn“ (2019) on linastunud paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, sealhulgas Karlovy Vary filmifestivalil, IDFA-l ja DOK Leipzigi festivalil, ning pälvinud mitmeid auhindu. Abma keskendub vaatluslikule ja tegelaskesksele dokumentalistikale, mis käsitleb sotsiaalseid teemasid.
Filmograafia:
Nach Wriezen (2012, doc), Transit Havana (2016, doc), Autobahn (2019, doc), Im Prinzip Familie (The Family Approach, 2024)