Programm

PÖFF
PÖFFi elutööauhind - Andrei Kontšalovski

Žanr

ajaloofilm, draama, eluloofilm, kunst ja kultuur

Patt

Sin
Il Peccato
Režissöör: Andrei Konchalovsky
Riik: Venemaa
Aasta: 2019
Filmi kestus: 02:14
Filmi keel: Itaalia
Produtsent: Alisher Burkhanovich Usmanov
Stsenarist: Andrey Konchalovskiy, Elena Kiseleva
Operaator: Aleksandr Simonov
Monteerija: Karolina Maciejewska, Sergey Taraskin
Muusika: Eduard Artemev
Osatäitjad: Orso Maria Guerrini, Yuliya Vysotskaya, Riccardo Landi, Glen Blackhall, Jakob Diehl
Tootja: Production Center of Andrei Konchalovsky, Jean Vigo Italia, Rai Cinema

Sünopsis

Seda filmi on kannatamatult oodatud juba mitu aastat.

82-aastane Kontšalovski naudib teist noorust. Tema viimased filmid „Paradiis“ ja „Postiljon Aleksei Trjapitsõni valged ööd“ võitsid Veneetsia festivalil Hõbelõvi. „Patu“ kinkis Putin Rooma paavstile. Miks siis ootama ei peaks?

16. sajandi algus, Itaalia. Michelangelo Buonarroti on sunnitud laveerima kahe mõjuvõimsa tellija, vaenujalal olevate Della Roverede ja Medicite vahel. Ta valetab, lipitseb ühe ja teise võimu ees, murrab kokkuleppeid ja sõlmib selja taga uusi – üksnes selleks, et realiseerida oma jumalikku talenti. Aga mitte ainult see ei näri hinge. Michelangelo tunneb, et tema kunst, mis on küll pühendatud jumalale, ei ole siiski jumalik, ei näita teed kõigevägevama juurde. Ta otsib, ihkab luua midagi nõnda ilusat, mis lunastaks kõik tema patud.

See on inspireerival, aga paraku ka julmal ajal elava rahutu kunstniku erakordne portree, mida võib pidada ühtlasi „Andrei Rubljovi“ – Kontšalovski oli selle filmi kaasstsenarist – sümboolseks järjeks. Värvid, kogu selle itaaliakeelse filmi koloriit, hõng on väga eriline, võimalikult autentne, ajastu ärkaks justkui ellu, muutes nähtava meeltega tajutavaks. Michelangelot mängib Alberto Testone, elukutselt hambatehnik, aga kehastanud juba kinolinal ka Pasolinit.

Tiit Tuumalu

Režissöör

Andrei Konchalovsky Pole kahtlustki, et 82-aastane Andrei Kontšalovski on mõjukamaid vene filmilavastajaid. Viimaseid 1960ndatel esile kerkinud põlvkonna esindajaid, kes siiani aktiivselt filme teeb, ja vähe sellest – ka nende eest tunnustust pälvib. 2010ndatel on ta juba kaks korda võitnud Veneetsia festivali Hõbelõvi, väiksematest preemiatest rääkimata. Ta lavastab nii sõna- kui ooperiteatris, kirjutab raamatuid, võtab sõna ühiskondlikel teemadel, on Venemaa filmiakadeemia Nika president. Tema seisukohtadega arvestab Venemaa president isiklikult.  Ei ole lihtne Kontšalovski loomingut, tema vormiotsinguid ühise nimetaja alla viia. „Ta muudab oma palet, taganeb oma otsustest, jälgides rahulikult, kuidas liiv tema jäljed katab,” kirjutas kunagi kirjandusteadlane Lev Anninski. Ja tõesti, mida kõike siit ka kõrvuti ei leia: koostöö nii Andrei Tarkovski kui Sylvester Stallone ́iga, Kirgizfilm ja Hollywood, klassikaliste kirjandustekstide ekrani- seeringud („Aadlipesa” ja „Onu Vanja”), muusikaline melodraama „Romanss armunutest”, 3,5-tunnine eepi- line draama-kinopoeem „Siberiaad” (Cannes ́i festivali eripreemia), märulifilm „Tango ja Cash”, tragikomöödia „Sära”, 3D-muinasjutufilm „Pähklipureja”...  Aga üle kõige siiski „Lugu Asja Kljatšinast, kes küll armastas, aga mehele ei läinud”, 1967. aastal valminud, tsenseeritud ja laiast levist kõrvaldatud – nõukogude rahva ja sotsialistliku tegelikkuse laimamise pärast. Vene külaelu senist šabloonset kujutamisviisi totaalselt eirav linateos, mis esindab stiililt dokumentaalset realismi – töölised ja kolhoosnikud mängivad oma loomulikus keskkonnas iseennast –, jõudis ekraanile alles 1988. aastal ja kuulub Vene filmiajaloo kõige olulisemate tööde hulka.  Dokumentaalsuse juurde pöördub Kontšalovski tagasi 2010ndatel filmis „Postiljon Aleksei Trjapitsõni valged ööd”. Sellega algab ka tema järjekordne loominguline kõrgperiood, mis kestab siiani ja mille viimaseks näiteks on „Patt” – suure Michelangelo lugu, milles Kontšalovski kasutab taas üht oma loomingu peamist motiivi täiuse kättesaamatusest.  „Tunnistan emotsionaalset filmikunsti – kunsti, mis opereerib tunnete reaga,” on PÖFFi elutööauhinna laureaat ise öelnud. Võtku see ka tema loomingu kokku.
Režissööri filmograafia: 1965 Pervyy uchitel (Esimene õpetaja), 1967 Istoriya Asi Klyachinoy, kotoraya lyubila, da ne vyshla zamuzh (Lugu Asja Kljatšinast, kes küll armastas, aga mehele ei läinud), 1969 Dvoryanskoe gnezdo (Aadlipesa), 1970 Dyadya Vanya (Onu Vanja), 1974 Romans ovlyublyonnykh (Romanss armunutest), 1978 Siberiade (Siberiaad), 1984 Maria’s Lovers (Maria armukesed), 1985 Runaway Train (Põgenev rong), 1986 Duet for One (Duett ühele), 1987 Shy People (Häbelikud inimesed), 1989 Homer and Eddie (Homer ja Eddie), 1989 Tango & Cash (Tango ja Cash), 1991 The Inner Circle (Sisemine ring), 1994 Kurochka Ryaba (Kirju kana), 1997 The Odyssey (Odüsseia, TV-film), 2002 Dom durakov (Hullumaja), 2003 The Lion in Winter (Lõvi talvel, TV-film), 2007 Glyanets (Sära), 2010 The Nutcracker (Pähklipureja), 2014 Belye nochi pochtalyona Alekseya Tryapitsyna (Postiljon Aleksei Trjapitsõni valged ööd), 2016 Ray (Paradiis), 2019 Il peccato (Patt)
  • Andrei Konchalovsky

    T, november 26, 2019


    18:00


    Coca-Cola Plaza, iSense Saal, Tallinn

    Seansi kood: 120101
    Subtiitrid: Inglise, Eesti, Vene
    Seansi kestus: 02:44
    Filmi keel: Itaalia

    P, detsember 1, 2019


    16:15


    Apollo Kino Solaris, Saal 2 Tallink, Tallinn

    Seansi kood: 171001
    Subtiitrid: Inglise, Eesti, Vene
    Seansi kestus: 02:14
    Filmi keel: Itaalia
    Lisainfo: LISASEANSS

    E, detsember 2, 2019


    20:45


    Coca-Cola Plaza, iSense Saal, Tallinn

    Seansi kood: 180101
    Subtiitrid: Inglise, Eesti, Vene
    Seansi kestus: 02:14
    Filmi keel: Itaalia

    JÄLGI MEID

    KONTAKT

    ESITLEJAD

    AMETLIKUD PARTNERID

    TÄNAME

    © 2019 MTÜ Pimedate Ööde filmifestival