Džässirütmis kulgev „Pardid. Linnalegend“ on must komöödia, mis annab tõenäoliselt usutava pildi sellisest Tel Avivist, mida publik ei tea. Ning pardid ei esine siin mitte ainult pealkirjas. Nendele kollastele kummist vannilindudele viidatakse filmis sageli nii otseses kui ka kaudses tähenduses.

Kõik filmi viis peategelast ‒ Yossi, Chris, Asaf, Anna ja Elias ‒ seisavad selles läbipõimitud loos silmitsi traumadega, mis on jätnud jälje kõigi eludele. Yossi ja Chris etendavad vastuolulist armastajapaari, kes püüavad kõigi raskuste kiuste teineteist armastada usus, et seda suurt tunnet ei lõhu miski. Teine paar, majanduslikes raskustes ja selle tõttu emotsionaalsesse tupikusse jõudnud Anna ja Asaf avastavad ühtäkki, et Asafi vanaisa surm tõotab neile ootamatut finantstulu. Loo viies peategelane, üksildane, uut südant ootav palestiinlane Elias on aga sunnitud tegema koostööd Iisraeli salapolitseiga. Tema niigi hapra südame on murdnud salamisi läbi akna nähtud kaunis naine.

Kõik need elu nimel võitlevad lihtsad inimesed kogevad ühtviisi tunnet, mida nimetatakse armastuseks. Mõne jaoks võib see olla tee hukatusse, mõne jaoks on aga armastamine lunastus.

Helmut Jänes