Leedu kino kogub rahvusvaheliselt tuntust. Tänu Veneetsias saadud auhinnale on uue põlvkonna esilekerkimisel režissöör Laurynas Bareišal selles eriline roll. Ühes intervjuus on autor öelnud kaks olulist, justkui teineteist välistavat mõtet: kino on massi-, mitte elitaarne kunst; parem oleks unustada, et kino on meelelahutus. Seda kahelauselist kreedot on autor rakendanud ka oma uues filmis.

Pauliuse noorem vend rööviti, vägistati ja tapeti neli aastat tagasi. Kurjategija on süüdi mõistetud. Kuid Pauliusel on soov käia läbi surnud venna teekond linnakeses, kus mõrv aset leidis. Ta kutsub endaga kaasa Indre, venna kunagise sõbratari, ning vaataja ees rullub lahti omanäoline detektiivilugu.

Filmi lihtsus on põnevalt köitev ja samas ei ole see meelelahutus tänu autori poolt õhku visatud küsimusele: kas seda palverännakut oli vaja?

Mihkel Möölman