Palmitud

Ema põimis alati mu juuksed korralikult palmikusse, lausa nii tugevalt, et seitli kohale jäi paljas lai triip. Aga ühel päeval lõikas ta mu palmikud maha. Ma ei tahtnud vastu hakata, nii et pidin sellega leppima. Kui ma astusin esimesed sammud üksi, siis mu samm vääratas. Koos pealaele tekkinud triibuga puudutasin ma meie katkematut sidet ja naiseliku arengu teekonda, millele meist kumbki polnud valmis otsa vaatama.