Mees on kaljult alla kukkunud ja surma saanud. Juhtumi tagamaid uuriv inspektor Hae-joon (Park Hae-il) läheb mehe abikaasale (Tang Wei) juhtunust teatama. Talle tundub veider see stoiline rahu, millega naine pealtnäha traagilise teate vastu võtab. Pärast tema esialgset ülekuulamist usub mees, et naisel on varjata rohkem, kui ta usutluse käigus avaldas, ning asub naist kui kahtlusalust jälgima. Mida kauem aga see operatsioon kestab, seda rohkem näib uurija takerduvat saatusliku naise kütkeisse... Samal ajal, kui potentsiaalse mõrvajuhtumi uurimine krutib stabiilselt pinevust, näitavad mees ja naine teineteise suhtes välja nii uudishimu kui ka sümpaatiat.

Kõik see, mida naine ütleb või teeb, muudab teda raskemini loetavaks ja seda mitte ainult Hae-jooni, vaid ka vaataja jaoks saalis, kus iga minutiga pinge ekraanil toimuva tagajärjel tõuseb. Ja kes on veel õigem mees seda pinget oskuslikult ohjama, kui mitte Park Chan-wook, kes kinkinud meile sellised moodsad meistritööd nagu „Oldboy“ ja „Sympathy For Lady Vengeance“.

Timo Diener