Orjuse saar
Indoneesia Sumba saarel on isegi lapsed kohustatud oma isandaid teenima ja koos nendega surema.
Belgia, Eesti, Itaalia ja Taiwani koostöös valminud dokumentaalfilm on ühtaegu nii portree Indoneesia Sumba saarest kui ka pilk inimkonna tumedamatesse hierarhiatesse. Sellel kaugel saarel näib aeg olevat peatunud müütide ja reaalsuse vahel. Siin ei ole orjus mineviku jäänuk, vaid elav traditsioon, mis on seotud esivanemate rituaalidega ja antud edasi põlvest põlve. Kohaliku aktivisti Jeremy Kewuani pilgu läbi näeme maailma, kus kaheksa-aastase orjatüdruku ootamatu kadumine heidab kogukonnale kummitava varju. Tema saatus näib olevat lahutamatu saare kõige hirmutavamast uskumusest: orjad peavad järgnema oma isandatele ka surma, maetuna elusalt nende kõrvale. Kaamera vaatleb laiuvat taevast, püha rituaale ja intiimset vaikust, vastandades saare looduslikku ilu selle tavade varjus peituva julmusega. Kui Jeremy riskib eluga, et anda hääl neile, kes on sunnitud vaikima, esitab tema teekond meile pakilise küsimuse: mis on vabaduse hind, kui see põrkub traditsioonidega?
Jimmy Hendrickx on Belgia dokumentaalfilmide režissöör. Tal on visuaalkunsti magistrikraad Ghenti Kunstikoolist, kus ta on õpetanud ka monteerimist. Ta on üle kümne aasta töötanud Kagu-Aasias, luues sotsiaalselt kaasahaaravaid dokumentaalfilme. Ta õpetab praegu filmi Brüsseli Laekeni Kunstiakadeemias. Tema lühifilm „Semalu“ (2013) on võitnud mitmeid auhindu ja linastunud paljudel festivalidel. Tema dokumentaalfilm „A Punk Daydream“ (2019), portree maailma suurimast moslemite pungikogukonnast punkteismeliste silmade läbi, esilinastus Rotterdamis rahvusvahelisel filmifestivalil.
Filmograafia:
A Hong Kong Opera (2014), Lamunan Oi! (A Punk Daydream, 2019, doc, co-dir), The Making of Memories for the Future (2021, doc), Slave Island (2025, doc, co-dir)
Jeremy Kewuan on pärit Indoneesiast, Floresi saarelt. Ta on olnud aastaid inimõiguste aktivist ta on õppinud õigusteadust. Olles pettunud mitmetes inimkaubanduse vastu võitlevates mittetulundusühingutes, otsustas ta leida oma tee. „Orjuse saar“ (2025) on tema esimene täispikk film. Tal on kogemusi fotograafi, poeedi ja videograafina.
Filmograafia:
Slave Island (2025, doc, co-dir)