Näitleja Golshifteh Farahani ja kunstnik Shirin Neshat filmis, mis peegeldab Iraani minevikku ja olevikku.

Näitlejanna Homa on kaotamas perekonna kodu ning ühtlasi on ta ühe kompromiteeriva salvestise tõttu väljapressimise ohvriks langenud. Ta on sunnitud tegema reaalajas videokõne oma võõrandunud perele, kes on olnud paguluses alates 1979. aasta revolutsioonist. Selle käigus lahvatab aastakümneid kestnud vaikus tooreks vastasseisuks. Vanad haavad rebitakse lahti ja loobitakse süüdistusi. Hägustub piir mineviku ja oleviku vahel. Saladused tulevad päevavalgele, reetmised saavad ilmsiks ja ajaloo hõlma kadunud kahe poja saatus kerkib taas esile. Film, mis on täielikult jutustatud kõrgete panustega virtuaalse kohtumise läbi, on põletav portree pagendusest, häbist ja tõe hinnast.

Seda meetodit kasutades annab režissöör Homayoun Ghanizadeh suurepärastele näitlejatele kogu vajaliku vabaduse ja sünnib tõeline meistriteos. Ta selgitab: „Esimest korda kaasaegse Iraani kino ajaloos jagasid paguluses ja keelu all näitlejad sama ekraani Iraanis viibivate näitlejatega. See tõestab, et kunsti abil saame kustutada piirid ja süsteemse tsensuuri, mis on tugevalt põimitud Iraani kunstnike ellu. See ongi kino ime – tunnustatud näitlejad säravad koos ja kuigi nad on kinni vaid ühes kaadris, on neil vabadus olla parimad, kes nad olla saavad.”

Nikolaj Nikitin