Joana on jalgrattaga teel tööle. Ootamatult sõidab talle ette auto, mille juhil pole ratturist sooja ega külma — mida uhkem auto, seda suurem eesõigus.

Joanal ei jää üle muud kui punase valgusfoori taga peatuvale autole ise ette seista, et selle roolis olnud naise käest selgitust paluda. Kuid õigluse jaluleseadmise asemel libistab naine oma kingakese piduripedaalilt gaasile, annab signaali ning sõidab Joanale otsa. Edasi kulgeb naise ja tema tagaistmel istuva poja teekond plaanipäraselt, kuid Joana, kes autokapotist kogu jõust kinni hoides ellu üritab jääda, sõidab terve kvartali nendega kaasa.
Ühe inimese õnnetus on teistele sensatsioon. Nii ei lähe kaua aega mööda, kui Joana leiab video juhtunust YouTube’i avarustest. Tal oli küll plaanis õnnetus maha vaikida, kuid nüüd seisab ta taas ootamatult vastamisi autot juhtinud Elaine’iga. Sel korral on aga võim Elaine’i ja ta poja saatuse üle Joana käes.

Tõestisündinud loost, täpsemalt videost inspireeritud „Õnnetus” on kaasahaaravalt mõtteküllane analüüs inimeste natuuride vastandlikkusest, mis ettenägematutes tahkudes samastuvad. Bruno Carboni suurepärase tundlikkusega lavastatud draama ei anna must-valgeid hinnanguid, vaid jätab ruumi dialoogile. See on teravalt tabav portree igapäevastest näivalt väikese tähtsusega moraalsetest dilemmadest, mis võivad vale otsuse korral elu pea peale pöörata.

Elise Jagomägi