Õnn on elada me maal
Ennäe – Tallinn põleb! Velikije Luki teeb Nõukogude Liidule säru.
Nõukogude Liidus oodatakse 1980ndaid, mil suurte juhtide sõnul peab saabuma Kommunistlik paradiis, kuid tõde on sellest kaugel: kõikjal valitseb vaesus, puudus, ideoloogiline kontroll ning ohjeldamatu rakettide tootmine, et tulla moraalselt toime üha süveneva tuumasõja ohuga. Keset kõige võikamat stagnaaega 1982. aasta oktoobri lõpus kogunevad ühe Pääsküla individuaalelamu garaaži pealsesse prooviruumi Ivo „Munk“ Uukkivi, Allan Vainola, Peep Männil ja Villu Tamme ning panevad aluse punkbändile Velikije Luki. Bändi liikmed saavad oma nahal tunda võimude repressioone (vahistamised, peksmised, sundravi, kontsertide keeld jne), kuid jätkavad visalt oma teed, toetudes alkoholi julgustavatele aurudele, mis juhuslike kokkusattumuste kaudu viib kogu Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni.
Režissöör Indrek Spungini pöörane dokumentaalfilm avab vaatajale kogu legendaarse Velikije Luki loo – oma täies ilus ja pöörasuses – ning selle, kuidas Eesti end nõukogude rüpest lahti rebis.
Mikk Granström
Indrek Spungin (1983) on Eesti stsenarist, muusik ja režissöör. Ta lõpetas 2003. aastal Jõhvi Gümnaasiumi, õppis aastatel 2003–2009 Tartu Ülikoolis usuteadust ja etnoloogiat (BA, 2009) ning jätkas aastatel 2009–2013 samas magistriõppes. 2016. aastal osales ta stsenaristikakursusel Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on töötanud kultuurikriitikuna ERRi kultuuriportaalis ja Postimehes, osalenud mitmetes muusika-, kunsti- ja etenduskunsti projektides ja on lisaks võtnud osa ka mõnest filmirollist. Koostöös Taavi Arusega valmis neil 2018. aastal kaks tähelepanu äratanud pungiteemalist dokumentaalfilmi: „Pets ja Berliin“ ja „Enam kui elu“. 2023. aastal esilinastunud „A nagu armastus“ võitis EFTA auhinna parima lühifilmi kategoorias.
Filmograafia:
Enam kui elu (2018, doc), Naine, kes võtab vähe ruumi. Liina Siib (2025, doc), Õnn on elada me maal (2025, doc)