Mitmekülgselt andekas mees. Vääriti mõistetud ja tsenseeritud geenius. Armastav ja hooliv isa. Üksildane vabadusvõitleja. Kõrgmägede kotkas. Õnnelik, kuid viletsa saatusega poeet, keda me kunagi ei tundnud. Mukagali Makatajevit hakati tunnustama alles pärast tema surma 1976. aastal. Tänapäeval nimetatakse teda aga kasahhi kirjanduse legendiks.

Mukagali (täisnimega Muhhamedkali) 90. sünniaastapäeva tähistatakse haarava biograafilise draamaga, mille režissöör Bolat Kalõmbetov (ärge magage maha tema pööraselt naljakat näitlejatööd filmis „Karjaimmuunsus“) kandis endaga 15 pikka aastat. Ta taastab vanade Nõukogude Liidu filmide stiili ja näitab tollaseid armutult laastavaid aegu ausalt ja ehedalt.

Lummava filmikeelega draama vaatleb Puškinit, Jesseninit, Dantet ja Shakespeare’i jumaldava Mukagali kolme viimast eluaastat. Ta lahkub vabatahtlikult Moskva ülikoolist pärast Brežnevi võimuletulekut, keeldub ülistamast kommunismi väärtusi ning töötab innukalt meloodilise ja sõltumatu kasahhi keele säilitamise nimel. Tema viimast poeemi „Raimbek, Raimbek“ ei lubata avaldada. Kirjanike liit saab käsu otsustada Mukagali saatuse üle, ehkki alati heatahtlik ja osavõtlik luuletaja ei palu kunagi mingeid teeneid. Kurbus ja alkohol vallutavad ta räsitud südame, kuid isegi vireledes ei loobu Mukagali oma isiklikust motost: luule armastab vabadust!

Edvinas Pukšta