Minu esimene arm
Õrn täiskasvanuks saamise lugu, mis räägib ihast, vastupidavusest ja enesemääratlusest.
Ella on 19-aastane ja valmis alustama täiskasvanuelu. Ta on sündinud puudega ja kasutanud alati ratastooli, kuid unistab oma esimesest korterist, kuhu ta õppima minnes kolib. Kuid abitaotluse tagasilükkamise tõttu tuleb tal hoopis hooldekodusse minna. See on purustav hoop tema kauaoodatud iseseisvusele. Just siis, kui bürokraatia seinad tema ümber sulguvad, kogeb Ella aga midagi täiesti uut. See on esimene armastus.
Film põhineb filmitegija Mari Storsteini enda kogemusel ja pakub haruldast autentsust – armastuslugu, mida ei räägi keegi teine, vaid inimene, kes on just sellise teekonna läbi käinud.
„Minu esimene arm“ on hell ja võluvalt aus jutustus täiskasvanuks saamisest, vabanemisest ja julgusest avada oma süda. Huumori, soojuse ja emotsionaalse selgusega tabab film suurepäraselt universaalset igatsust olla nähtud, armastatud ja aktsepteeritud just sellisena, nagu me oleme.
Triin Tramberg
Mari Storstein (1986) on Norra filmirežissöör ja produtsent. Tema dokumentaalfilm „Brevet til Jens“ (2011) käsitleb erivajadustega inimesi ning seda, kuidas su elupiirkond võib määrata, millist elu sa elada saad. Linateos võitis parima filmi preemia Norra dokumentaalfilmide festivalil ja tekitas palju avalikku arutelu.
Filmograafia:
Brevet til Jens (Letter to Jens, 2011, doc, short) , My First Love (2025)
Auhind parimale debüütfilmile, stipendiumi 5000€ annab välja
