Mina olen laul
Lugu budistlikust karmast, teisikutest ja melanhoolsetest dzongkha lauludest.
Bhutanis, 700 000 elanikuga riigis, tunnevad kõik kõiki. Kooliõpetaja Nima satub hätta, kui internetti tekib paljastav intiimne video, kus on naine, kes näeb välja täpselt nagu tema. Püüdes rahustada õpilaste pahaseid vanemaid, alustab Nima otsinguid, et oma ulakas teisik üles otsida. Kuid teisik Meto on jäljetult haihtunud. Kohalikud, keda hämmastab Nima võõrastav sarnasus Metoga, hakkavad uskuma, et ta on Meto ammu kadunud kummitus. Külavanemad soovitavad saladuse lahendamiseks laulda püha laulu „Aum Tshomo“. Nüüd tuleb Nimal avada oma süda ja laulda, et purunenud elu uuesti üles ehitada.
Kaksikrollis esinev näitleja Tandin Bidha on eriti särav just elujõulise teisiku Metona. Tõsielusündmustest inspireeritud intrigeeriv film liigub vaheldumisi minevikus ja olevikus, mida vürtsitavad bhutani kultuur, kombed ja värvid.
Edvinas Pukšta
Dechen Roder (1980) on üks esimesi Bhutani naisrežissööre. Ta alustas karjääri oma 2009. aastal loodud produktsioonifirma Dakinny Productionsi alt lühidokumentaalide ja videote tegemisega. Tema esimene täispikk mängufilm „Honeygiver Among the Dogs” (2017) esilinastus Busani filmifestivalil. Filmi Euroopa esilinastus oli Berliinis ning see võitis samal aastal ka kolm auhinda Fribourgi filmifestivalil. Tegu oli esimese Bhutani filmiga, mis nomineeriti kultuurilise mitmekesisuse kategoorias nn Aasia Oscarile (Asia Pacific Screen auhinnale). Roder on ka ainsa Bhutanis toimuva filmifestivali – Beskop Tshechu filmifestivali – kaasasutaja ning korraldaja.
Munmo tashi khyidron (Honeygiver Among the Dogs, 2016), I, the Song (2024)