Vahel tahaks lihtsalt karjuda.

Camille on lootustandev noor poksija spordiinternaatkoolis, kus õhk on paksult täis higi ja testosterooni ning ainus eesmärk on vastane võimalikult kiiresti nokki lüüa. Ühel päeval satub Camille aga õnnetusse, millest ta napilt eluga pääseb. Taastudes saadab noormeest pidev valu, mis ei lase tal enam poksida, kuigi arstid kinnitavad, et füüsiliselt ei tohiks tal enam midagi viga olla. Algab kiire ja pingeline langus tipust, mille käigus tuhmuvad unistused tuleviku karjäärist, teravnevad suhted sõpradega ning tekib painav küsimus: kuidas üldse sellises ultramaskuliinses maailmas edasi eksisteerida?