Mephistopheles

Viimaste aastate parim komöödia. Või hoopis tragikomöödia?

„Sinu film läheb muidugi nässu. Ma olen NII keeruline, et sinu mõtlemine, Manfred, saab minust ehk ainult 10 protsenti kätte.”

„Ei saa sa tast filmi, Manfred! Ta võib sulle ju rääkida tarka juttu, aga isiksusena on ta võrdlemisi tühine.” (Kolleegist filmimehe soovitus.)

Aeg-ajalt ilmutab Mephistopheles ennast Eesti rahvale Linnar Priimäe kaudu. Vallanduv energia sünnitab kaose. Manfred Vainokivi üritab kõigest väest selle põhjustajat portreteerida. Loomulikult ebaõnnestunult. Sest hämaras on ka kõige suuremad tähed loetamatud, ütles juba Goethe. Ja hämarust on praegu palju, liiga palju. Vähemalt Linnari arvates.

Tiit Tuumalu