Maria Brauni abielu
Hanna Schygulla kehastuses sünnib üks Saksa filmiajaloo kõige intrigeerivamaid naiskangelasi.
Maria Brauni abielu kestab pool päeva ja ühe öö, mille järel saadetakse tema abikaasa Hermann sõtta. Maria pühendab ennast tema ootamisele – enda kehtestatud reeglite järgi.
Rainer Werner Fassbinderi 34. film osutus ühtlasi tema kõige populaarsemaks – see oli ka esimene, mis jõudis SDV ja Nõukogude Liidu kinolevisse. Sõjajärgse Saksamaa majandusime moraalsete aluste kriitikana sobis see hästi ka sotsialistliku ideoloogiaga.
Film on siiski mitmetahulisem, ei peegelda mitte ainult kompromisse, mida oli sunnitud tegema sõjajärgne kaotajate põlvkond, vaid kuulutab ka naise õigust otsustada ise oma elu ja armastuse üle.
„Maria Brauni abielule” järgnesid „Lola” ja „Veronika Vossi igatsus” – tegu on triloogiaga, mis räägib naiste valikutest 1950ndate Saksamaal.
Tiit Tuumalu
Rainer Werner Fassbinder (1945–1982) oli radikaalne Saksa filmi- ja teatrilavastaja, keda peetakse Saksa kino üheks olulisemaks tegijaks. Ta suri kõigest 37-aastasena narkootikumide üledoosi tõttu, jõudes enne seda teha üle 40 filmi erinevates žanrites, millest paljud on läinud ka maailma filmiajalukku, nagu „Petra von Kanti kibedad pisarad”, „Maria Brauni abielu”, „Hirm närib hinge seest”, „Berliin, Alexanderplatz” ja „Veronika Vossi igatsus”. 2020. aasta PÖFFil austati Saksa filmi suurnime avafilmiga „Enfant terrible“ (režissöör Oskar Roehler), milles Fassbinderit kehastas Oliver Masucci.
Katzelmacher (1969), Warnung vor einer Heiligen Nutte (Hoiatus püha hoora eest, 1970), Der Amerikanische Soldat (Ameerika sõdur, 1970), Die Bitteren Tränen der Petra von Kant (Petra von Kanti kibedad pisarad, 1972), Angst essen Seele auf (Hirm närib hinge seest, 1973), Die Ehe der Maria Braun (Maria Brauni abielu, 1978), Berlin Alexanderplatz (1979-80, PÖFF 2020), Lili Marleen (1980), Die Sehnsucht der Veronika Voss (Veronika Vossi kibedad pisarad, 1982), Querelle (1982)
