„Magus elu“ sai juba 65, aga pensionile minekust pole juttugi.

Ja miks peakski?

Üheks filmiajaloo stiilsemaks linateoseks peetav satiir kujutab sõjajärgse, majanduslikult õitsele puhkenud Rooma aristokraatia glamuurset, muretut ja nautlemisele pühendunud eluviisi, mille peibutav „magusus“ on tegelikult illusioon ja varjab eksistentsiaalset tühjust.

Kollane ajakirjanik Marcello (Marcello Mastroianni) unistab läbilöögist, mida ei tule ega tule – selle asemel vajub ta üha sügavamale magusa elu rüppe.

Pärast esilinastust 1) kutsuti Fellini duellile 2) sülitati näkku 3) sõimati kommunistiks 4) reeturiks 5) jumalateotajaks ja 6) saatanaks. Katoliku kirik üritas filmi ära keelata.

Mõistagi sai sellest Fellini kõige populaarsem linateos.

„Magusa elu“ valmimisest möödub tänavu 65 ja Federico Fellini sünnist 105 aastat.

Tiit Tuumalu