Leleka - tagasi koju
Kaks naist, üks auto ja Bolexi kaamera. Teekond Ukrainasse, kus maastik mõjub kui poeesia.
Saša on Pariisis elav ukraina skulptor, keda kummitab puudumine ja sõda. Pärast vanaema surma loob ta skulptuuri ja reisib koju, et tema mälestust austada. Teda saadab belgia sõbranna Margaux, kes võtab kaasa vana Bolexi kaamera. Kogu reisi vältel vahelduvad unenäod ja reaalsus, kui Saša jagab lehti päevikust ja paljastab nii oma südamesopid.
„Leleka“ on teekond Pariisist Ohtõrkasse Ukrainas. See on avastuste, sõpruse ja leina (lähedaste ja kodumaa pärast) teekond, mis rahustab nagu hällilaul.
Harald Hunter, kes on varem võitnud auhinna Visions du Réeli festivalil, astub selle delikaatse austuseavaldusega, mis põhineb vestlustel Ukraina pagulaste ja kunstnikega, mängulisse maailma. Kasutades 16 mm filmi ja mustvalgeid kaadreid, loob ta tähendusrikka, ent lummava filmi. Vaikne tee, näod ja peidetud nurgatagused moodustavad unenäolise maastiku, kus kõneleb just vaikimine. „Leleka“ on laul, sosistatud luuletus ja meeleline teekond, mis uurib sõja mõju inimkonnale.
Javier Garcia Puerto
Harald Hutter on Montrealis sündinud Kanada filmitegija ja fotograaf, kes elab ja töötab Pariisis, kus ta on Pariisi Kunstikolledži filmikunsti osakonna juhataja. Tal on bakalaureusekraad kunstiajaloos Concordia ülikoolist ning magistrikraad filmiteoorias Londoni Ülikooli kolledžist. Ta on lavastanud mitu tunnustatud lühifilmi – tema film „Léthé" (2014) võitis Edinburghi rahvusvahelisel filmifestivalil parima eksperimentaalfilmi auhinna. Tema väga isiklik täispikk dokumentaalfilm „Up the River with Acid" (2023) käsitleb tema isa kogemust dementsusega ja on pälvinud märkimisväärse rahvusvahelise tunnustuse. Film võitis Pariisis mainekal Cinéma du Réeli filmifestivalil peaauhinna ning on linastunud ka teistel tuntud festivalidel, sealhulgas Ann Arbori filmifestivalil.
Filmograafia:
Up the River with Acid (2023, doc), Leleka (2025)