Legendaarne leedu filmitegija Šarūnas Bartas muudab talumatu isikliku kaotuse haruldase intiimsusega linateoseks.

Šarūnas Bartas on üks Leedu kino suurimaid ja salapärasemaid tegelasi – režissöör, kelle erakordsed filmid on pannud aluse tervele ajastule ja mõjutanud mitmeid põlvkondi. Filmiga „Laguun“, mille maailmaesilinastus toimus Veneetsia filmifestivalil, suunab ta pilgu sissepoole ja seisab silmitsi niivõrd laastava kogemusega, et selle tõttu variseb kokku justkui kogu maailm: oma tütre Ina Marija kaotusega.

Filmi tegevus toimub Mehhiko Vaikse ookeani rannikul, kus Ina enne enneaegset surma elas. Bartas ja tema noorem tütar Una käivad tema sammudes läbi maastiku täis tormide poolt laastatud, kuid lõputult uuenevaid mangroovimetsi. Meie ees ei rullu lahti pelgalt meditatsioon leina teemal, vaid habras ülestõusmine, kui Ina kohaloleku killud kogutakse kokku loodusest, mälestustest ja mere rütmidest.

Kaamera on siin ehmatavalt lähedal – isikliku kurbuse hetkedel peaaegu võimatult ligidal – ja muudab leina haruldase intiimsusega linalooks. Filmiga võtab Bartas endale ülesande, mida vähesed filmitegijad julgeksid: muuta sõnulseletamatu isiklik kaotus kunstiteoseks, kaotamata selle toorest tõde. Tulemus on dokumentaalfilm, mis on sama intiimne kui universaalne, režissöörilt, kelle hääl on Balti filmimaastikul legendaarne.

Marianna Kaat