Loren Taylori režissööridebüüt „Kuu on tagurpidi“ on pöörane ja nutikalt tumeda huumoriga vaatemäng. Uus-Meremaa vapustava maastiku ja karmide äärelinnade taustal maadlevad kolm tegelast rahuldamatu igatsusega emotsionaalse sideme järele.

Esimene on Natalia, kes kolib Uus-Meremaale veebiagentuuri kaudu korraldatud pulmaks. Kohapeal näeb ta peigmeest, kes pole päris selline, nagu ta ootas. Järgmine on Briar, geniaalne arst, kes vaatamata professionaalsele edule leevendab üksindust olles veebisuhtes kaua kadunud tuttavaga, kellega juhtumisi tema õde teismelisena tiiba ripsutas. Lõpuks kohtume Faithiga, jõuka naisega, kes on oma küllusliku elu lõksus. Hiljuti usaldas abikaasa talle mõne üürikinnisvara haldamise. See on ettekääne lisada väga igavasse ellu inimlikku soojust.

Taylori lavastamisanne ühendab huumori ja enesevaatluse. Ta ärgitab publikut nii naerma elu absurdsuse üle kui ka mõtisklema inimkogemuse sügavamate, sageli kibedate aspektide üle. Tema võime navigeerida mööda komöödia ja mõtiskluse vahelist piiri võimaldab vaatajatel samastuda tegelastega mitmel tasandil, tunda nende üksindust ja samas naerda valjult nende sürreaalsete olude üle.

„Kuu on tagurpidi“ on kohustuslik vaatamine, mõtlemapanev uurimus inimestevahelistest sidemetest, üksindusest ja saatuse ettearvamatutest keerdkäikudest.

Malaika Bova