Kuivanud leht
Kadunud tütre otsingutest saab palverännak läbi kaduvuse ja nähtamatuse maastike.
Kolmas täispikk mängufilm Gruusia filmitegijalt Aleksandre Koberidzelt on üks aasta radikaalsemaid ja lummavamaid eksperimente kinolinal. Täielikult Sony Ericsson W595 telefoniga üles võetud teos toob vaatajani moonutatud ja pikslitega kaetud kujutised, mis mõjuvad ühtaegu nii täpselt kui ka ebamaiselt. Film jälgib Iraklit (keda kehastab režissööri isa, David Koberidze), kelle spordifotograafist tütar Lisa on kadunud. Naise viimane tööülesanne oli jäädvustada unustatud jalgpalliväljakuid Gruusia maakohtades, mistõttu Irakli otsustab tütre leidmiseks võtta samuti ette teekonna läbi võssa kasvanud spordiplatside. Teejuhiks on talle tütre sõbra Levani hääl. Mees ise on nähtamatu. Samamoodi nagu mitmed teised tegelased, keda Irakli teel kohtab.
„Kuivanud leht“ on Saksa-Gruusia koostöös valminud teekonnafilm, mis esilinastus Locarno festivalil ja pälvis seal žürii erimainimise ning FIPRESCI preemia. See on meditatiivne palverännak ja liigutav ood määramatusele, looduse kaduvusele ja perekondlike sidemete tugevusele.

Aleksandre Koberidze (snd 1984)
Lass den Sommer nie wieder kommen (Let the Summer Never Come Again, 2017), Ras vkhedavt, rodesac cas vukurebt? (What Do We See When We Look at the Sky?, 2021)





