Kui Marusja saab 16-aastaseks, otsustab ta, et see jääb tema elus viimaseks, nagu tema sõpradegi puhul, kes kõik elavad nukrate riigis – Venemaal. Aga siis kohtab ta Kimit – kutti, kelle randmetel on samasugused lõikearmid, kes on pärit samasugusest lagunenud perekonnast ja kes… teab peast kõiki Joy Divisioni laule. Koos hakatakse elu põletama, ise seda filmides. Kui Kimi sõltuvus süstlast muutub üha suuremaks, saab kaamerast viimane võimalus tema haavatud hinge päästa.

Marusja Sõrojetškovskaja linateos – ehe, toores ja illusioonitu –, mis on üles võetud rohkem kui 12 aasta jooksul, tuleb sügavalt südame põhjast ja räägib destruktiivses ühiskonnas tasalülitatud, kadunud põlvkonnast.

Film kuulub Euroopa Filmiakadeemia aasta parimate dokumentaalfilmide eelvalikusse.

Tiit Tuumalu