Kui ma veel olemas olin
Must komöödia surnuks kuulutatud pensionärist, kes peab võitlema bürokraatiaga, et oma elu tagasi saada.
Silvio Bertolini jäi pärast 40 aastat raamatupidajana töötamist pensionile. Tema tasu? Rase tütar Barcelonas, perepuhkust igatsev naine ja riik, mis raiub, et ta on surnud.
Montevideos toimuv hiilgavalt absurdne must komöödia jälgib Silviot, kes avastab, et ametlike dokumentide järgi on ta juba mõnda aega surnud. Vastupidise tõestamine viib ta kafkalikku õudusunenäkku, kus iga tempel ja ametnik näib olevat otsustanud teda mulla all hoida. Kui Silvio võitleb selle nimel, et tõestada oma olemasolu, hakkab ta kahtlema, kas süsteemil pole ehk õigus. Pärast aastakümneid kestnud rutiini mõistab ta, et on elanud justkui kuutõbisena. Molina abiga saab Silvio teada, et üks teine Silvio Bertolini suri tõepoolest ja nende identiteedid on kuidagi segamini läinud. Kohtumine surnud mehe perega toob ta silmitsi eluga, mida ta oleks võinud elada.
See lõbus ja mõnusalt sünge Uruguay must komöödia muudab bürokraatliku luupainaja ootamatuks tuhast tõusmiseks. Režissöörid Alejandro Damiani ja Martín Avdolov toovad kaasa Coeni vendadele väärilise terava tundlikkuse, millel on selgelt Ladina-Ameerika pitser. Kaks põnevat talenti, keda jälgida. Mõnikord tuleb sind ametlikult surnuks kuulutada, enne kui saad lõpuks elama hakata.
Nikolaj Nikitin
Biograafia
Alejandro Damiani (1977) on Uruguay režissöör, stsenarist ja visuaalkunstnik, kelle looming ühendab huumorit, absurdi ja sügavalt inimlikku vaatepunkti. Arhitektuuri ja tööstusdisaini haridusega toob ta lugude jutustamisse tugeva visuaalse aspekti. Tema lühifilm „M.A.M.O.N.“ (2016) kujunes rahvusvaheliseks fenomeniks, kogudes üle 14 miljoni vaatamise ja linastudes enam kui 200 festivalil, kus see pälvis üle 50 auhinna. Damiani on töötanud ka televisioonis ning visuaalefektide valdkonnas mitmetes Ladina-Ameerika ja Hollywoodi suurprojektides. 2025. aastal pälvis tema töö komöödiasarjas „Y llegaron de noche“ Emmy tunnustuse ja temast sai Ameerika Filmiakadeemia liige.
Filmograafia
Made in China (2020, short), Cuando yo existía (When I Existed, 2026, co-dir)
Biograafia
Martin Avdolov (1976) on Uruguay stsenarist ja filmitegija. Kirjanikuna on ta avaldanud teosed „Violeta corazón“, „Camba“, „El Corazón Creativo“ ja „76 historias de Amor“. Tema lühijutud on pälvinud kirjandusauhindu ning ilmunud Uruguay kirjanike antoloogiates. Rohkem kui kahekümneaastase loovtöö, lugude jutustamise ja audiovisuaalse loometöö kogemusega ühendab ta oma teostes draamat ja huumorit, et uurida inimlikke dilemmasid ning seada küsimuse alla süsteemid, reeglid ja eeldused, mida kipume iseenesestmõistetavaks pidama. Tema lood liiguvad argise ja häiriva piirimail, uurides ootamatute olukordade kaudu inimloomust. „Kui ma veel olemas olin" (2026), mille ta lavastas kahasse Alejandro Damianiga, on tema debüütmängufilm.
Filmograafia
Cuando yo existía (When I Existed, 2026, co-dir)