Meditatiivne filmirännak viib vaataja Eesti metsa, kus toimetavad oma igapäevategemisi Euroopas ohustatuks peetavad suurkiskjad: karud, hundid ja ilvesed.

Tegevus toimub metsalagendikul, mida kasutatakse kotkaste söödaplatsina. Uhked merikotkad ja erakordselt pikajalgsed kaljukotkad lasevad hea maitsta kalapeadel. Ühtäkki kotkad põgenevad, sest söödaplatsile on tulnud hunt, Eesti rahvusloom. Hunt on väga ettevaatlik, sest ta teab, et kalapead ei liigu mööda kuiva maad, tõenäoliselt on kuskil läheduses ka nende liigutaja. Soov hõlptulu saada saab hirmust võitu ja kriimsilm, meie filmi üks nimitegelane, haarab kalapea hambusse ja silkab kiirelt puude vahele seda nosima. Hundi vaist ei vea teda alt, söödaplatsiga majandab inimene, kellel on platsi servas varjeonn, kus ta filmib loomade elu. Metsaelanikud käivad üksteise järel kalal, vahel üksi, vahel karjakaupa, vahel rahulikult, vahel kistakse omavahel tüli üles. Film näitab intrigeerivaid, kohati ootamatuid olukordi, pakkumata vahetut kommentaari. Vaataja võiks saada vahetu kohaloleku tunde.