Kõrgem kui happelised pilved
Iraani režiimi poolt vaigistatud filmitegija Ali Asgari muudab koduaresti kunstiks.
Kui režissöör Ali Asgari pärast satiiri „Terrestrial Verses“ esilinastust Cannes’is Teherani naases, võeti ta vahi alla. Iraani režiim konfiskeeris tema passi, telefoni, arvuti ja isegi kõvakettad. Ta veetis kuus kuud koduarestis. Sel ajal ei tohtinud ta kasutada sotsiaalmeediat ega teha filme.
Kummalisest olukorrast inspireerituna otsustas Ali teha esimese hübriiddokumentaali, milles ta mõtiskleb tsensuuri, ülekuulamiste, hirmude, unistuste, kadumiste, reostuse, kaotuste ja lapsepõlve tiibade üle. Keegi ei saa konfiskeerida lõputuid mälestusi. Lüürilisel häälel räägib Ali (eba)reaalseid lugusid armastusest tumehalli Teherani vastu ja Roomas armumisest.
Ta astub kaamera ette koos ema ja õdedega, kes ei teadnudki, et kõik tema Teherani kinodes keelatud filmid on justnimelt neist.
Edvinas Pukšta
In the Same Garden (2016, doc, co-dir), Disappearance (2017), Ta farda (Until Tomorrow, 2022), Ayeh haye zamini (Terrestrial Verses, 2023, co-dir)