Imikuga noor pere külastab eakaid vanemaid, kes elavad kaugel põhjas raskesti ligipääsetavas külas. Ootamatult jääb nende laps raskesti haigeks. Külas puuduvad vajalikud ravimid, telefoniside on katkenud ja kevadine suurvesi muutnud teed läbimatuks. Noor isa otsustab iseseisvalt rajoonikeskusesse minna, et kutsuda appi kiirabikopter. Tee sinna on aga pikk ja ohtlik.

Kindlasti on "Kopter" viimase aja huvitavamaid ja ambitsioonikamaid Sahhawoodi filminäiteid, sest erinevalt traditsioonilisemat laadi, vaimumaailmale keskendunud folk-horrorist on lavastaja lahendanud filmi argisemas võtmes, mis paneb tegelastele lausa füüsiliselt kaasa elama. Filmi stsenarist Innokenti Vassiljev on rääkinud, et mäletab hästi oma lapsepõlvetunnet kaugesse külla saabuvast helikopterist: nii seda, kuidas nad seda ootasid, kui ka seda, kuidas inimesed, kes olid veel äsja vennad, tõukasid üksteist eemale, et kopterisse mahtuda. Kuid eelkõige ajendas teda stsenaariumit kirjutama ikkagi see, et juhtida tähelepanu kaugetes, halva ühendusega külades elavate inimeste olukorrale.

Kas "Kopter" on žanriliselt ellujäämisfilm, õudukas või vestern, jäägu igaühe enda otsustada. Kindlasti on "Kopter" märksa mitmeplaanilisem kui antud žanrikaanonid määratleda lubaks.