Kolm tuhat nummerdatud kildu
Üks neid julgelt provotseerivaid ja vapustavaid filme, mille vaatamine võtab hingetuks ning tekitab rahutust ja ebamugavust. Ainulaadne, nutikas ja karm sulam kinost, teatrist, muusikalist ja komöödiast jagab vaatajad ja kriitikud radikaalselt eri leeridesse. Poliitiline, julm, originaalne, musta huumoriga vürtsitatud linateos, mis esitab hädavajaliku ja mõjusa noodi ülekohtule, eelarvamustele, diskrimineerimisele ja rassismile, mida peavad kogema romad, Euroopa suurim vähemusrahvus.
Kõik, mida näete, on osa näidendist „Gypsy Hungarian“, mängitud Berliini Deutsches Theateris. Täielikult romadest koosnev loovrühm töötas koos kuus aastat, neid toetas Avatud Ühiskonna Fond, et harida alaväärtustatud romade noorsugu läbi näitekunsti koolituse. Peategelased ei varja oma tegelikke nimesid, kui nad räägivad, hüüavad, naljatavad, valetavad, diskuteerivad ja kahtlevad otse meie silme all, tehes seda ilma igasuguse neljanda seinata. Mustlaspoisid ja -tüdrukud interpreteerivad, laulavad, tantsivad, kirjeldavad läbi satiiri oma valulikke elulugusid ja korduvaid traumasid ning armistunud kätega ka tegelikke sündmusi.
Muusik ja liikluskorraldaja Edmond ruttab oma nime puhtaks pesema, kuna teda on süüdistatud oma õdedega seksimises. Narkodiiler Mario tahab saada luuletajaks. Professionaalne tantsija Romeo satub publiku naerualuseks ja kodus vägivalla ohvriks. Esimene mustlasest paleontoloog Cristopher üritab julmuse abil ajutiselt rikastuda. Szintia kohtub kahtlase kutiga, kes ähvardab müüa ta Rumeeniasse hooraks. Kõik need tegelased on moraalitud, ärakasutatud, naeruvääristatud, kuritegelikud ja tülgastust tekitavad, kuid samas inimesed nagu meiegi. See film ei otsi publiku kaastunnet.
Kaamera liigub, tiirleb, sõidab, libiseb, pöördub, hiilib ja panoraamib, üritades tekitada petlikku kujutlust, et tegu võib olla ühe pika jätkuvõttega. Mahlaka ja võrratu episoodilise rolli teeb endise Berliini Panorama Suur Boss Wieland Speck ja tõeline mustlaste maja, mis on lummavalt toodud lavale 3000 nummerdatud tükiga, täis suitsu ja soppa.
Ádám Császi sai oma debüütfilmi „Land of Storms“ eest mitteametliku viieaastase filmitegemiskeelu Berlinale Panoramal 2014. aastal (ilmselt oli tegu maailma esimese Ungari filmiga geide kapist välja tulekust). Ta astub jätkuvalt julgelt vastu Orbáni-režiimi süsteemsele autoritaarsusele, mis võib tuua kaasa uue karistuse.
Edvinas Pukšta

Ádám Császi on Ungaris sündinud filmi- ja teatrirežissöör ning stsenarist. Ta lõpetas 2010. aastal Budapesti Teatri- ja Filmikunsti Ülikooli SZFE.
Tema esimene täispikk mängufilm “Land of Storm"" esilinastus 2014. aasta Berlinalel, pälvis suurt tunnustust ning oli nomineeritud Parima Mängufilmi ja Teddy Auhindadele. Film on osalenud võistlustes Sarajevos, Chicagos, Seattle'is ja Guadalajaras ning võitnud žürii eriauhinna Taipei filmifestivalil ja publikuauhinna Tel Avivis. “Land of Storm” on kokku osalenud ligikaudu 40-el rahvusvahelises festivalil ning ostetud 14 riigi poolt, sh USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania.
Tema stsenaariumid on osutunud valituks paljudes programmides ja saanud mitmeid stipendiume, sh Berlinale Co-Production Market 2015, Nipkow Program 2015, Frontieres Montreal 2017, ScriptEast Program 2016, eQuinoxe Int'l 2016, Midpoint Central European Script Center 2010, Holland Film Meeting Official Selection 2015.
Filmograafia
Viharsarok (Land of Storms, 2014), Háromezer számozott darab (Three Thousand Numbered Pieces, 2022)




