Vaid paar kuud pärast esilinastust lasti üks selle peategelastest – Koko Da Doll – maha.

Kõik viis režissööri, keda esimest korda filmi tegev D. Smith enesele appi palus, keeldusid.

Selline on tegelikkus.

Mustanahalistest transnaistest sekstöötajate elu ei ole teema, millest avalikult räägitaks. „Kokomo City” seda teeb – ehedalt, stiilselt, kaasakiskuvalt, transinimeste kohta käivaid eelarvamusi kummutavalt.

Neli New Yorgi ja Atlanta transi jutustavad erakordse avameelsusega endast ja oma tööst, mustanahalise kogukonna erilisest transfoobiast, tõrjutusest ja vägivallast, millega neil tuleb päevast päeva kokku puutuda. Ometi sellest kõigest üle olles – nakatava elurõõmuga.

D. Smith annab neile vabaduse olla nemad ise ja tulemuseks on tänavuse Sundance’i festivali sensatsioon – publiku lemmik mitte ainult seal, vaid ka mitmel pool mujal.

Tiit Tuumalu