Kogu ilma kuningas
Teatritööst mõnda aega eemal viibinud kuulus lavastaja Manuel juhib kirgi ja muusikat täis näidendi lavaletoomist. Ta palub abi tunnustatud koreograafilt, oma eksabikaasalt Saralt. Üheskoos valivad nad välja noored tantsijad. Paraku kipuvad emotsioonid proovides üle keema, pinged kasvavad ja osatäitjad annavad endast kõik, et silma paista. Väljendusrikka mehhiko muusika ja jõuliste esituste ühenduses sünnib lavastus, milles põimuvad tragöödia, väljamõeldis ja tegelikkus.
Mullusel PÖFFil elutööpreemiaga pärjatud hispaanlasest suurmeister Carlos Saura leiab sedapuhku inspiratsiooni Mehhikost. Saura liidab taaskord jõud Oscari-võitjast operaatori Vittorio Storaroga, kellega koos on valminud ka tema varasemad filmid „Flamenco", „Tango" ja teised.
Carlos Saura (snd 1932) oli elukutseline fotograaf, enne kui hakkas 1950. aastate keskel filme tegema. Saurat peetakse viimase nelja aastakümne juhtivaks Hispaania režissööriks, kelle esimene lühifilm "La tarde del domingo" valmis juba 1957 ning kelle filmid nagu "La caza" (1966), "La prima Angélica" (1974), "Mama cumple 100 años" (1979) jpt on võitnud kõrgeid auhindu rahvusvahelistel festivalidel. 2022. aasta 4. jaanuaril tähistab režissöör oma 90. sünnipäeva. Carlos Saura on tänavune PÖFFi elutööpreemia laureaat.
Valik: Llanto por un bandido (Weeping for a Bandit, 1964), Le Jardin de las delicias (The Garden of Delights, 1970), Ana y los lobos (Anna and the Wolves, 1973), Dulces horas (Sweet Hours, 1982), Antonieta (1982), Carmen (1983), Ay, Carmela! (1990), Sevillanas (1992), Tango (1998), Goya (Goya in Bordeaux, 1999), Bunuel y la mess del rey Salomon (Bunuel ja kuningas Saalomoni laud, PÖFF 2001), Salomé (2002), Fados (2007, PÖFF 2008), Io, Don Giovanni (Mina, Don Giovanni, PÖFF 2009), Flamenco Flamenco (2010), Jota de Saura (2016), El rey de todo el mundo (The King of All the World 2021)