Kõne taevast. Austusavaldus Kim Ki-dukile
Me kõik PÖFFis oleme ülimalt tänulikud, eriti filmiga seotud Eesti partneritele ja toetajatele, et saame avaldada austust hiljuti lahkunud kino suurkujule, Kim Ki-Dukile, kelle „Kõne taevast“ esilinastus kaks kuud tagasi maailma vanimal filmifestivalil Veneetsias.
Armas Eesti publik, toome väljaspool võistlusprogrammi teieni selle silmapaistva inimsuhete melodraama, mis sisaldab Kim Ki-Duki poolt lavastatud ja filmitud häirivat materjali.
Minu jaoks on see linastus eriti isiklik, sest kuuludes PÖFFi žüriisse 2004. aastal oli mul rõõm anda Kim Ki-Dukile üle peaauhind tema meistriteose „Tühi maja“ eest. Meenutades meie ühist aega Busanis, armas KKD, pean ütlema, et rahvusvaheline kinofännide kogukond tunneb sinust suurt puudust! Seepärast tahaksin lõpetada oma filmitutvustuse sinu enda sõnadega: „Mida lähemale surmale, seda enam inimesed igatsevad ja meenutavad oma noorust. Mina igatsen oma kahekümnendaid, ehkki tegin nooruses palju vigu. Kui lähen tagasi sellesse aega, tahan teha seda hästi. Aga elu ei saa kunagi tagasi võtta.“
Niki Nikitin

Kim Ki-duk töötas noore mehena tehases, oli meremees ja veetis viis aastat sõjaväes. Tema filmide iseloomulik joon on äärmusliku vägivalla ja romantika sulandamine. Kim Ki-dukist sai 21. sajandi esimesel kümnendil Lõuna-Korea hinnatuim filmitegija, kelle töid tunnustasid festivalidel nii publik kui ka kriitikud. Tema meistritöö „Tühi maja” võitis 2004. aastal Veneetsias neli auhinda ning valiti FIPRESCI poolt 2005. aasta parimaks filmiks. Nii „Tühi maja” kui ka 2005. aastal linastunud „Vibu” pälvisid PÖFFi publikuauhinna. Tema 2012. aasta film „Pietà” pälvis Veneetsias parima filmi Kuldlõvi auhinna ja linastus ka PÖFFil. Kokku lavastas ja kirjutas Ki-duk ligikaudu 30 täispikka filmi. Lavastaja suri 2020. aastal Riias.
Filmograafia
Valik/Selected: Seom (2000, Saar PÖFF 2001), Na bbun nam ja (Bad Guy, 2001), Soochwieen bodmyung (2001, Aadress teadmata PÖFF 2002), Bom yeoreum gaeul gyeoul geurigo bom (Kevad, suvi, sügis, talv ... ja kevad, 2003), Samaria (Samaaria tüdruk, PÖFF 2004), Bin jip (Tühi maja, PÖFF 2004), Hwal (Vibu, PÖFF 2005), Shi gan (Aeg, PÖFF 2006), Soom (Breath, 2007), Bi-mong (Dream, 2008), Arirang (PÖFF 2011, doc), Amen (2011, doc), Pietà (PÖFF 2012), Moebius (Möbius, PÖFF 2013), Ildaeil 8One on One, 2014), Seu-top (Stop, 2015), Geumul (The Net, 2016), Inkan, gongkan, sikan grigo inkan (Human, Space, Time and Human, 2018)







