Film, mis lõikab nagu kreissaega.

Eva, Saša, Kolja ja Polina elavad varjupaigas. See on kurbade kodu – koht, kus leiavad ajutise peatuspaiga Ida-Ukraina lapsed, kes on vanemate poolt hooletusse jäetud. Sõja nähtamatum, aga mitte vähem traagilisem pool on valusalt puudutanud ka siinseid perekondi ja sotsiaalsed probleemid – vaesus, töötus, alkoholism – kasvanud paljudel üle pea.

Varjupaiga töötajad teevad kõik, et vanemate järele igatsevatel lastel oleks siin hea olla, ümbritsedes neid helluse ja hoolitsusega, mis aga peamine – süstides lootust, et keegi ei jää üksi selles maailmas.

Erakordselt soe ja kaasaelav linateos pääseb laste kõige õrnematele tunnetele ja igatsustele väga lähedale, avades sõja mõju nurga alt, mis jääb tavaliselt rindeteadete varju.

Euroopa Filmiakadeemia aasta parima dokumentaalfilmi auhinna kandidaat.

Tiit Tuumalu