Iisraelis sündinud hollandi režissöör Dana Nechushtan, kes on varem töötanud enamjaolt telesarjadega, on filmi „Kild minu südamest“ pannud osa oma hingest. See psühholoogilises plaanis armutult pingeline linateos, mis kulgeb 1970. aastate Amsterdamis, tungib inimese madalaimate tunnete piirimaile. Professionaalne kadedus võib pimestada ja hävitada isiksuse ja tema lähimad suhted, kõrgel pjedestaalil püsimiseks ei piisa andekusest ega isegi mitte ränkraskest tööst.

Kaks parimat sõbrannat Irma (Elaine Meijerink) ja Olga (Roos Englebert), kes on pühendanud iga oma keharaku tantsukunstile ning mõistavad teineteist sõnadeta, seatakse keerulisse olukorda, kui ühe „see seletamatu miski“, mis teisel puudub, tõstab ta kõrgustesse, kust on kerge mürinal alla kukkuda. Kahe noore neiu sõprus ja lähedus pannakse proovile ning mõlema elud võtavad mitte otseselt vältimatu, kuid saatusliku pöörde. Kui palju me oleme valmis kunstile ohverdama ja millist lõivu maksma?

Saame visuaalselt osa paeluvast liikumisest ja lummavatest tantsustseenidest, mis tõstavad vaataja igapäevasest novembrihallusest otse emotsioonide keerisesse. Kahe noore elukutselise tantsijanna Elaine Meijerinki ja Roos Engleberti jaoks oli „Kild minu südamest“ esimene filmiroll. Nende esmakordsed näitlejasooritused on mõjusad ja veenvad ning siin on režissööri panus vaieldamatu.

Dagmar Raudam