Viimane suvi enne täiskasvanuks saamist.

Liangshani mäed Lõuna-Hiinas. Neljateistkümneaastane Qihuo elab üksi, sest vanemad töötavad kaugel linnas, nagu enamiku tema klassikaaslaste omadki. Kui tal tuleb esimene menstruatsioon, on jii rahva kombekohaselt aeg seelikuvahetuse tseremooniaks, mis teeb tüdrukust naise. Aga õiget seelikut külas pole. Qihuo ja tema kaks parimat sõbrannat lähevad seda linnast otsima ja teel räägivad nad sellest, millest neljateistkümneselt ikka räägitakse: klassikaaslastest, poistest ja sellest, kelleks nad saada tahavad. Aga tüdrukud räägivad ka sellest, kas tõesti on olemas ema, kes jätab oma lapsed koletise kätte.

„Kevade sosinad“ on väga mitmekihiline film, esmapilgul võib see tunduda teekonnafilmina, aga tegelikkuses peitub selles sügav sisemine rännak, mille käigus tüdrukust sirgub naine. Kõik mõtted ja tunded, segadus, hirm, aga ka uudishimu on pööranud Qihuo elu pea peale. Aga samas on selles kõiges ka midagi ilusat.

Režissöör Dongnan Cheni film on soe ja intiimne teos, mis võitis 2026. aastal CPH:DOXi peaauhinna. Film linastus alles siis, kui Qihuo oli saanud kaheksateist. See oli omamoodi kingitus lapsepõlvele, mida enam ei ole ega tagasi ei saa.

Mikk Granström